Stella Soomlaisi ajatu disain innovatsiooni-keerises

Stella on valmistanud nahast kotte ja aksessuaare nüüdseks pea kümme aastat. Uurime talt, kuidas on selle aja jooksul muutunud tema looming ja tegevus loovettevõtjana ning, kuna Stella veebilehed on kogu selle aja jooksnud Voo peal, siis ka seda, kuidas on muutunud vajadus veebi järele. Stellat küsitles Henn Runnel.

Stella ja Voog

Stella, enne kui küsin sinu loomingu ja tegutsemise kohta loovettevõtjana, tahaksin uurida sinu nahastuudio kodulehe ja veebipoe kohta, sest oled olnud meie veebiehitusplatvormi pikaaegne kasutaja. Kuidas su koduleht sündis ning miks on see jätkuvalt Voog peal?

Oma esimese kodulehe tegin Voo standardmalli peale juba 2008. aastal — kohe kui teie teenus välja tuli. Mõned aastad ajas see asja ära, kuid siis muutus mu enda tegevus järjest professionaalsemaks ja vajasin esinduslikumat kodulehekülge, mis arvestaks minu töö eripäradega. Vajasin head disaini, kuid raha selleks polnud. Õnneks sain tookord kokkuleppele nii, et mina sain kodulehe ja disainer ning programmeerija said vastutasuks minu tehtud nahast kotid. Kuna tol ajal tegin veel peamiselt eritellimusi, siis mingil hetkel, kui läksin üle valmismudelitele, jäi aga toonane koduleht ajale jalgu ning pidime kodulehe taas täiesti nullist üles ehitama. Olen Voole truuks jäänud, kuna sellel jooksvat lehte on lihtne hallata, kui ise mitte midagi IT-st ei jaga, ning alati, kui on mõni mure, siis on sõbralikud tugiteenuse inimesed kiirelt aitamas. Lisaks toetan teadlikult kodumaist ettevõtmist, kui see vähegi võimalik on.

Miks sul kodulehte vaja on? Kui oluline on see sinu äri kontekstis?

Koduleht on minu äri jaoks, võib vast lausa öelda, elulise tähtsusega. See on nii minu visiitkaart, müügivahend kui ka lõuend portfoolio tarbeks.

Stuudio uus hingamine Depoos

Võtsite hiljuti tüdrukutega kätte, pakkisite vanas asupaigas stuudio kokku ja kolisite ümber Balti Jaama kõrval paiknevasse Depoosse. Uutes ruumides avasite ka poe ja galerii ning igakuiselt korraldate vestlusõhtuid. Kuidas on uus asupaik ja kontseptsioon tööle läinud?

Kolimine oli päris suur amps, kuna sellega samal ajal sain ka oma esimese lapse. Samuti laienes pea poole võrra meie naiskond. Samas on see olnud õige samm — oli aeg edasi liikuda. Uus kontseptsioon on hästi loogilise ülesehitusega — poodi astunud inimene näeb ka kohe, kuidas tooted valmivad. Varem oli meie juurde tulek veidi ebamugav — reeglina inimestele ei meeldi kohtumiseks eraldi aega kokku leppida, mistõttu on nüüdne ülesehitus klientidele kindlasti oluliselt mugavam.

Galerii kaasamine on aga mõnus kirss tordil. See teeb elu huvitavamaks nii meil endil kui ka klientidel. Galerii lisab väärtust, mida meie endi tooted ja tegemised pakkuda ei suuda. Iga viie nädala tagant vahetuv näitus ja erinevad vestlusõhtud hoiavad ärksana. Kui nalja teha, siis mul on alati meeletult kahju olnud, et ma kunagi ühelegi üritusele ei jõua, kuna siis on loomeinimestel tavaliselt veel tihe tööaeg. Selleks, et saada osa põnevatest üritustest, tuli need oma õuele tuua!

Milliseid näituseid galeriis lähiajal näha saab? Kuidas leiavad uued näitused oma tee stuudio galeriisse?

3. novembril avasime Taavi Piibemanni näituse, kus saab näha nö tehnilist fotokunsti. Tema järel võtab galerii seinad üle Renee Altrov oma uute portreedega. Jaanuaris saab näha pooleldi Brasiilias resideeruva Martin Lazarevi fotokunsti. Lisaks on kinnituse oma osalemise kohta andnud Tõnu Runnel, kellele meeldib jäädvustada argielu (halli) ilu.

Oleme alustanud fotokunstiga, kuid oleme huvitatud ka teiste meediumite kaasamisest nagu maal ja graafika. Meil on näituseideid hetkel juba terve aasta jagu, kuid kui kellelgi on huvi, siis võib meile alati kirjutada. Kui vaatluse all olev teema, isiksus ning loominguline käekiri sobituvad meie enda disaini ning poe atmosfääriga, siis paneme hea meelega kunstniku näituse järjekorda.

Miks valisid asupaigaks just Depoo?

Depoo oli mu esimene valik, kuna siin on juba ees minuga sarnaselt mõtlevad inimesed. See tähendab, et ma ei pea kedagi veenma hakkama, miks ma tegutsen nii, nagu tegutsen. Inimesed on pigem positiivselt meelestatud ja tunnevad ise huvi, kuidas ja miks ma oma brändi arendan. Lisaks on see tänaseks piisavalt turistirohke koht — oleme loodetavasti tore avastus niisama uitajatele.

Milline on sinu jaoks piirkonna lemmikkohvik?

Depoos peatun kohvijoomiseks tihti Renardis — rahulik atmosfäär, hea kohv, sõbralikud inimesed ning ilus esteetika.


Kui Depoosse eriti tihti ei satu, siis kus su tooteid veel näha ja osta saab?

Lisaks edasimüüjatele nagu Tallinna Kaubamaja ja Eesti disaini poed üle Eesti, on võimalik ost sooritada lausa oma kodust, sest kõik tooted on meil saadaval ka veebipoes — www.stellasoomlais.com.

Looming ja reisimine

Kohtan sinu loomingut tihti sotsiaalmeedias. Mulle tundub, et sinu loodud käekotid on tihti saatjateks kõikvõimalikel reisidel. Kus on kõige kaugem koht Tallinnast, kuhu su käekotid jõudnud on? Millistele linna tänavatele sinu hinnangul su looming eriliselt hästi sobib?

Mu looming on jõudnud kõikidele kontinentidele, kuid mulle endale näib, et kõige enam sobib see Põhjamaade tänavatele, kus inimesed hindavad minimalistlikku ja tagasihoidlikku esteetikat ning väärtustavad ressursside taaskasutust ja naha kui materjali omadusi.

Kui palju sa ise reisid? Kas reisimine on sinu loometöös inspiratsiooniallikas või eelkõige võimalus igapäevategevusest korraks täielikult välja astuda?

Olen pigem liikuva elustiiliga — näiteks sõidan tihti kahe kodu vahel liinil Tallinn-Tartu. Naljakas on aga see, et loomult mulle tegelikult ei meeldi muutused ja ma tahaks alati jääda sinna, kus olen. Samas, alati kui reisin, ei saa ma jällegi aru, miks ma seda rohkem ei tee. Reisimine on suurepärane mõtete paikaseadja — eemal olles on võimalik argisele värske pilguga peale vaadata. Kui ma olen olen millessegi kinni jäänud ja ei saa edasi ega tagasi, siis reisil olles läheb tavaliselt mõte lahti ja suudan ka võimatuna näivad olukorrad ära lahendada, rääkimata uutest loominguideedest, mida katsetada, ja visioonidest, mida ellu viia.

Loometöö inspiratsiooniallikatest tootearenduseni

Kuivõrd on sinu looming aja jooksul muutunud? Kuidas võrdleksid oma tänast stiili näiteks ajaga, kui müüsid oma esimesed käekotid?

Minu looming on tohutult muutunud, lausa äratundmatuseni! Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengina harrastasin keerulisi tehnoloogilisi võtteid. Mulle meeldisid tohutult kontrastid ning kirkad värvid. Kasutasin hästi palju detaile ja tepingutega dekoori.

Täna tuginen oma disainis sellele, et materjali ärakasutamine oleks maksimaalne. Püüan teha tooteid, mida oleks lihtne hooldada ja hiljem ka taaskasutada. See tähendab, et palju rõhku on nahal kui võluval materjalil endal, lõiked on lihtsad ning võimalikult palju detaile on külge kruvitavad. Väga harva on mõni detail ilma funktsioonita.


Kuidas sünnivad loovideed uute toodete jaoks? Millised sammud tuleb läbida, et üks visand jõuaks läbitöötatud ja disainitud materiaalse vormini? Kas teekond algab paberist ja pliiatsist või haarad pigem naharulli ja kääride järele?

Alati saab toode ajendi funktsionaalsest vajadusest — näiteks annab mõni klient tagasisidet olemasolevale tootele, kuid lisab erisoovi või soovituse tulevikuks. Kui on kokku kuhjunud piisavalt infot, siis teeme tiimiga ajurünnaku, hakkame visandama ning vajadusel tööproove ja makette tegema. Tihti piisab mõne olemasoleva lõike muutmisest, sest meie disain põhineb samadele küsimustele — see peab olema maksimaalselt lahtivõetav, mistõttu sobivad meie toodetega kindlad tehnoloogilised võtted.


Kuidas sulle tundub — kas nahkkott on letile jõudmise hetkeks valmis või alles hakkab õige välimus välja kujunema vastavalt uue omaniku kasutusmustritele? Kuidas saab disainimisprotsessi käigus kindel olla, et toode vananeb nö esteetiliselt?

Kotil on, jah, kaks eri elu — nahariiulist letini ja hiljem omaniku kasutuses olev aeg. See on hämmastav, kui palju suudab koti välimust mõjutada selle kandja — kui tihti kotti kantakse, mis seal kantakse ja kui palju ning kuidas seda hooldatakse ja hoitakse. Mõne inimese kott näeb pärast ühte kuud kandmist välja nagu oleks see kolm aastat vana ja mõne kolmeaastane kott on justkui uus. Õnneks nahk vananeb väärikalt ja iga uus kriim või plekk räägib mingit lugu, seega alguse ilu muundub hilisemaks originaalsuseks ja põnevuseks.

Kas mõne sinu toote kasutajakogemus on osutunud selliseks, et otsustad eseme tootmisest maha võtta? Kas kasutajate tagasiside on mõjutanud sind looma sama disaini järgmist iteratsiooni?

Just praegu on pooleli protsess, kus kott “Go To The Market & Buy Some Apples” tuli kevadel tootmisest maha, kuna seda oli liiga kallis toota ja tema tehnoloogiline lahendus ei olnud jätkusuutlik. Küll aga kavatsen selle tagasi tooteportfelli tuua, kuna inimestele see väga meeldis. Nüüd pani Mika Keränen selle ka oma uude lasteraamatusse, seega ei ole võimalik, et seda osta ei saa!

Kliendi tagasiside pealt aga ei ole ükski toode läinud tootmisest maha, vaid oleme mudelit täiustanud. Nii on mõnikord mõni mudel muutunud funktsionaalsemaks, mõnikord on muutunud tootmine odavamaks ning mõnikord on seda tänu muudatusele lihtsam hooldada.

Ürgmaterjal nahk ja innovatsioon

Kui palju toimub nahakunstis innovatsiooni ja materjali nö edasiarendamist? Mil määral sina selliseid uuendusi oma loomingus kasutusele võtad?

Nahatootmises on igal aastal uusi arenguid ja innovatsioone. Hästi palju pakutakse uusi võimalusi just pinnaviimistluses, mis aga minu jaoks tekitab küsimuse, miks kasutada uute võtete lõuendiks nahka. Väga tore, kui kasutatakse ära naha alumine pool ehk spalt ning vääristatakse seda mõne põneva pinnaviimistlusega, aga minu jaoks on võõras mõte kõige ülemisele pinnale mõni muu kiht peale naha. See kõik aga taandub turundusele — naturaalseid elujälgi nahal ehk arme ei peeta kaubanduslikult ilusaks. Sellest on kahju.

Eksperiment uue ärimudeliga — käekoti renditeenus

Taoliseks mõttemuutuseks ei olda veel suures osas valmis, aga lahe on see, et meie endi klientide seas on valmidus juba praegu olemas ja mõned hakkavadki nüüd kotti niimoodi kasutama. Tänu üleskutse tagasisidele töötasime välja aga ka lühiajalise renditeenuse — nüüd saab meie kotte rentida ka üheks konkreetseks ürituseks, välislähetuseks või lihtsalt katsetamiseks, kui ei olda kindlad, kas kott on funktsioonilt just see, mida vaja.